Folk 13

Behind my eyes is rage alone...

...but you don’t understand; it was all home-grown.

Ma ei ole enam kindel, mis mu peas toimub. Konditsioon on veider, see tujude üles-alla kõikumine toimub enam mitte päevades või tundides, vaid minutites, ning ma ei oska seda peatada. Minu sees on nii palju viha; ainukesed pildid, mis peast läbi käivad, on asjade ja nägude purustamine millegi väga terava või raskega; ja ma ei oska midagi sellega ette võtta. Kardan, et ma teen varsti midagi, mida ma hiljem väga kahetsen. Tean, et selle kõigega teen nii mõnelegi inimesele vaimselt palju haiget, aga ma ei oska muutuda. Mul puudub igasugune motivatsioon absoluutselt kõigeks. Tahaks lihtsalt lahti lasta. Ma proovisin, aga ma lihtsalt ei kuulu.

Ma jälestan seda tunnet - kedagi tagasi hoida. Kedagi, kes oleks suuteline palju rohkemaks, kui see, milles ta elama peab. Kedagi, kes näeb vaeva, et tahta elada, samal ajal kui ma ise olen kõik enda jaoks olematuks ehitanud.

Inimesed on umbrohi, mis on end väga edukalt maa sisse söönud.

Minevik häirib mind.

Now - now; temper – temper, thing’s aren’t like they used to be...

Will do!

10,000 Days

Noh, sisutihedalt olen oma eluga jõudnud nii kaugele, et elan Gesterby’s, oman koera, tolmuimejat ning pesumasinat – kõigele lisaks 07.07.2013 oli ka see kuupäev, kui kihlusime Margaretiga. Tundub et väike suburban elu pühapäevase grill kanaga, (mida keegi lõpp-kokkuvõtteks ei söö) võib alata. Eelmises töökohas sai töö läbi, hetkel otsib aktiivselt uut spotti ning samas puhkab ka veidi järgi sellest paarist kuust, mil mul töö oli – täitsa tore on koduse kolimise ja koristamisega toimetada futu stay at home dad – arvatavasti mitte, Margaret võitleks probs all-in ise selle koha eest, meh. I don’t mind.

BARBIE ON RÄIGE SITAPEA, ta ajas just mu kohvi ümber, derp.

Igaljuhul, Mõned pildid uuest kodust – hetkel on tegemist üpris tühja ja ilmetu koduga, aga kõige põnevam ongi alles ees – dekoreerimine!