Monday, September 15, 2014
Saturday, September 6, 2014
Every single door in this house is on fire!
Now hold on, this is innocent blood,
all the beach boys look like sharks.
Because without you nothing ever mattered,
I scream and wave my arms but you don't understand me.
Now as I watch them feed on you, it's over.
If I die, you die too.
So melodramatic but it turns me on.
I close my eyes it feels just like a movie.
I'm convinced that we don't make sense,
but I'd kill anyone who gets close.
all the beach boys look like sharks.
Because without you nothing ever mattered,
I scream and wave my arms but you don't understand me.
Now as I watch them feed on you, it's over.
If I die, you die too.
So melodramatic but it turns me on.
I close my eyes it feels just like a movie.
I'm convinced that we don't make sense,
but I'd kill anyone who gets close.
I can't stop once you begin
Palun mitte Sina... Miks Sa tungid jälle mu mõtetesse kutsumata? See uks jääb vist alatiseks lahti Su jaoks, ehkki ma südamest loodan, et Sa unustad selle tuttava koha ja lõhna.
Hinga, loll!
Hinga, loll!
Wednesday, September 3, 2014
Kassid ja sukad
Läikiv portselanist kass. Ta tuli minu juurde aeglaselt, graatsiliselt, hirmuäratavalt. Ma ei suutnud end liigutada - temas oli midagi nii ebaloomulikku, midagi, mis tekitas minus õudust. Sellegipoolest ei suutnud ma teda mitte paitada. Ta oli kaetud hallikas-musta-roosa kattega, mis muutis teda surmavalt leebeks, ohtlikuks aga tõmbavaks, rahustavalt külmaks ja tühjaks. Ta peegeldas mu sisemust.
Thursday, August 28, 2014
Just like the cigarettes hurt, just like the whiskey burns - I guess I'm never gonna learn.
Long time no see...
Jah, arvasin vist, et siia ei tule ma enam kunagi tagasi - eksisin.
Sekunditest on saanud minutid, minutitest tunnid, tundidest päevad, päevadest nädalad blablabla kuni aastateni. Aastake on vahepeal mõõdunud. Ilusast elust, milles suplesin nii kindlalt, on alles jäänud vaid kauge minevik. Mul pole paraku midagi muud alles, kui magus-mõru maitse suus. Mitte kunagi enam ei lase ma kellegil endaga nii käituda.
Hetkel elan üpris kodutult - peatun siin-seal sõprade juures, aga mul on seda vaja - kui ma jään seisma, siis on kõik läbi. Liikumine - põgenen enda eest nii kaugele kui silm seletab. Ma tean, et ühel päeval jõuab see kõik mulle järgi, aga hetkel plaanin vaid vahemaad nii pikaks venitada, kui võimalik.
Told me you loved me, that I never die alone...
Jah, arvasin vist, et siia ei tule ma enam kunagi tagasi - eksisin.
Sekunditest on saanud minutid, minutitest tunnid, tundidest päevad, päevadest nädalad blablabla kuni aastateni. Aastake on vahepeal mõõdunud. Ilusast elust, milles suplesin nii kindlalt, on alles jäänud vaid kauge minevik. Mul pole paraku midagi muud alles, kui magus-mõru maitse suus. Mitte kunagi enam ei lase ma kellegil endaga nii käituda.
Hetkel elan üpris kodutult - peatun siin-seal sõprade juures, aga mul on seda vaja - kui ma jään seisma, siis on kõik läbi. Liikumine - põgenen enda eest nii kaugele kui silm seletab. Ma tean, et ühel päeval jõuab see kõik mulle järgi, aga hetkel plaanin vaid vahemaad nii pikaks venitada, kui võimalik.
Told me you loved me, that I never die alone...
Subscribe to:
Posts (Atom)



